Otsi!

Toasõnajalad

Troopilised ja lähistroopilised sõnajalaliigid – õitsema nad ei hakka, kuid ilusad on nad kogu aasta

Nefroleepe on kokku umbes 30 liiki. Kõige rohkem on meil müügil olnud kõrge nefroleebi (Nephrolepis exaltata) sorte. Lilleärides müüakse neid sageli vaid (toa)sõnajala nime all, kuid peale eestikeelse nime kõrge nefroleep tahaks ostja teada ka sordinime. Eriti toredad on viimastel aastatel müügile ilmunud madalakasvulised sordid nagu ‘Little Linda’ ja ‘Delilah’, kuid ka vanad head järeleproovitud ‘Bostoniensis’, keskmise kasvuga ‘Bostoniensis Compacta' ja ‘Teddy Junior’ on väga ilusad. Võrdlemisi uus kompaktne sort on ‘Dallas’ ja jäikade, kaks korda jagunevate lehtedega‘Florida Ruffle’. ‘Fluffy Duffy’ on väikesekasvuline väljakujunenud lehetekstuuriga taim, kelle lehed jaguneva 2 kuni 3 korda. ‘Massii’ sarnaneb `Bostoniensisele' kuid lehed on rohkem rippu ja tumerohelised.
Harva on müügil olnud kitsamate lehtedega südajalehist nefroleepi (Nephrolepis cordifolia). Südajalehise nefroleebi sortidest levinuim on kräsuliste sulglehekestega Plumosa. Väga põnev on lühikeste, peaaegu ümmarguste sulglehekestega sort Duffii. Toataimeks on siiski sobivamad kõrge nefroleep ja selle sordid, «pitsiliste» lehtedega sordid on kapriissemad ja õrnemad.
Omapärane ronija
Hiljuti on lilleärides liikuma hakanud jaapani ronisõnajalg (Lygodium japonicum). Ronisõnajalad on ehituselt omapärased ja päris harilikul viisil ei saa neid kodus kasvatada. Kuigi tegemist on ronitaimedega, ei roni ronisõnajalad mitte varre, vaid leherootsu ja rahhise abil (rahhiseks nimetatakse sõnajalgadel seda leherootsu osa, mille külge kinnituvad sulglehekesed). Niisiis on see väga pikkade lehtedega sõnajalg. Lehed võivad kasvada isegi kuni 30 m pikaks. Looduses, puid ja põõsaid toena kasutades, võivad nad ronida 10-15 m kõrgusele.
Ronisõnajala kasvatamiseks on kaks viisi. Lähistroopikas on taim heitlehine. Ka kodus, jahedamates (10-15°) ning vähese valgusega oludes, hakkavad lehed sügisel närtsima ja ronisõnajalg jääb puhkama. Nüüd tuleb kuivanud lehed maha lõigata. Puhkeperioodil kasta sõnajalga vaid nii palju, et mullapall läbi ei kuivaks. Kevadel, veebruari lõpul, märtsi alguses ilmuvad uued noored lehed. Siis tuleb jälle rohkem kastma hakata.
Soojas ja küllaldase valgusega troopikas on jaapani ronisõnajalg aga igihaljas. Järelikult saab ainult lisavalgustusega ja soojas (18-22°) ruumis kasvatada teda kogu aasta haljana. Suvel vajab jaapani ronisõnajalg valget, otseste päikesekiirte eest varjatud kasvukohta. Kasvuperioodil kasta rikkalikult, puhkeperioodil harva.
Ronisõnajalg vajab ronimiseks tuge ning selleks sobib mõni suurem taim või puutüvi, kuid kõlbab ka samblasammas või puupulkadest tugisõrestik. Istutusmullaks segada neutraalne või veidi happeline segu mättamullast, lehemullast, freesturbast, jämedast liivast ning purustatud puusöest (2:2:2:1:1).
Põdrasarve moodi
Sarvsõnajala leht meenutabki põdrasarve. Toataimedena on levinumad lähistroopilises Ida-Austraalias kasvav harilik sarvsõnajalg (Platycerium bifurcatum) ja troopilisest Austraaliast pärit Hilli sarvsõnajalg (P. hillii). Rohkesti kasvatatakse ka Hillii sarvsõnajala sorte.
Harilik sarvsõnajalg on külmakindlam ja sobib toataimeks paremini. Sobiv kasvutemperatuur on talvel 12-16°; Hilli sarvsõnajalg tahab soojemat ruumi (16-18°), suvel sobib mõlemale 20-25°.
Looduses puudel, paremates valgustingimustes kasvavad sarvsõnajalad tahavad ka toas palju valgust, varju vajavad nad vaid kevadel ja suvel otsese keskpäevase päikesevalguse eest. Talvel tuleks sarvsõnajalad paigutada nii valgesse kohta kui vähegi võimalik, valguse puudus võib mõjuda hukutavalt.
Ka meeldib neile tavalisest kõrgem õhuniiskus (üle 60%). Õige hoolitsuse korral saab neid kasvatada kuivema (keskkütte)õhuga ruumideski, kuid siis ei kasva nad nii suureks ja lopsakaks. Suvistel soojadel päevadel võib sarvsõnajalgu ettevaatlikult, et lehti katvaid tähtkarvu mitte maha uhta, pehme toasooja veega piserdada. Kastmisega tuleb olla ettevaatlik nii talvel kui ka suvel - enne tuleks kindlasti kontrollida, kas kasvupinnas on ikka kuiv ja taim tõesti vett vajab. Kui sarvsõnajalad on väikesed ja neid on lihtne istutusnõuga liigutada, võib kastmise asemel panna pott üleni 10-15 minutiks vette.
Talvise puhkeperioodi ajal kasta harvem, olenevalt õhutemperatuurist võibolla kord nädalas või isegi üle kahe nädala.
Sarvsõnajalad ei ole tavalised potitaimed. Looduses kasvavad nad puutüvedel ja okstel (niisuguseid taimi nimetatakse epifüütideks).
Toatingimustes edenevad nad paremini puupulkadest korvis või spetsiaalses augulises savipotis, kuid sobib ka tavaline savipott. Kellel on tahtmist, võib sarvsõnajalga või mistahes epifüüti kasvatada puu- või puukooretükil, hästi kõlbab ka jupp kuivanud puuoksa või -tüve.
Ümbersisutamist vajavad nad alles siis, kui istutussegu on kõdunenud, kasvualus või nõu lagunemas. Sarvsõnajalgade istutussegu koosneb 0,5-1,5 cm läbimõõduga männikoore tükikestest, peenekslõigatud tamme- või pöögilehtedest, turbasamblast, puusöe tükikestest, lubjavabast liivast ja freesturbast (kõiki võtta ühepalju). Istutusnõu põhja pannakse 1-2 cm paksune potikildudest või tellisetükkidest drenaazhikiht. Siis vooderdatakse nõu turbasamblaga, täidetakse istutusseguga ja pealt kaetakse turbasamblaga.
Sõnajalataim istutada nii, et ümmargused alalehed jääksid turbasambla peale, risoom ja juured aga turbasambla ning istutussegu sisse. Samuti tuleb puukooretükile või puutüvele asetada kiht istutussegu, katta see turbasamblaga ja sobitada sinna sisse sõnajalg. Lõpuks tuleb istutussegu ning sõnajalataim kinnitada isoleeritud traadi, vasktraadi või nööriga kasvualuse külge.
Sõnajalad tüvedel ja okstel
Pesa-raunjalg (Asplenium nidus) on troopikas puutüvedel ja okstel kasvav sõnajalg. Tal on sõnajalgade hulgas suhteliselt harvaesinevad, looduses kuni 1 m pikkuseks kasvavad terved süstjad lehed. Pesa-raunjalg on aeglase kasvuga toataim. Sobib paremini suletud taimeaknale või talveaeda, hea hoolitsuse korral kasvab ka elutoas.
Müügil on olnud ka mitmeid pesa-raunjala sorte - nii on sordil ‘Fimbriatum’ leheservad sügavalt jagused (sisselõigetega kuni lehe keskrooni). Pesa-raunjalg vajab kogu aasta ühtlast õhutemperatuuri 20-22°, talle sobib samasugune kasvukoht ning istutussegu nagu sarvsõnajalale. Kasta tuleb pesa-raunjalga nii suvel kui talvel küllaldaselt ja sobiva sagedusega.
Aeg-ajalt on müügil olnud veel ühte põnevat sõnajalga-epifüüti. See on jänesejalg (Davallia), kahjuks täpse liiginimeta. Eestikeelse perekonnanime on jänesejalad saanud kasvupinnal roomava, jänesekäppi meenutava harulise ja karvase risoomi järgi. Jänesejalad kasvavad Aafrika, Aasia ning Austraalia lähistroopikas ja troopikas. Neile sobivad enam-vähem samasugused kasvutingimused kui sarvsõnajalgadele. Vaid istutamisel tuleb jälgida, et jänesejala juured jääksid mullasegusse, jäme karvane risoom selle pinnale. Risoomil tuleb lasta vabalt kasvada, mitte matta teda kasvusegu alla.
Sobib kuiva ruumi
Lõpuks ka midagi kuiva õhuga ruumide rõõmuks. Selleks sobib ideaalselt ümaralehine pellea (Pellaea rotundifolia).
Pelleasid tuntakse umbes 35 liiki, looduses leidub neid eriti rohkesti lõunapoolkeral - Lõuna-Aafrikas, Lõuna-Ameerikas ja Austraalias, kuid ka USA edelaosas ja Mehhikos.
Toataimena on tuntuim ümaralehine pellea, nööpsõnajalg (button fern), nagu teda inglise keeles nimetatakse. Sellel sõnajalal on tõesti nööbisarnased tumerohelised pealt läikivad ümarad sulglehekesed. Suurel taimel võivad tumeda ja läikiva leherootsuga lehed kasvada isegi kuni 40-50 cm pikkuseks. Ümaralehine pellea sobib hästi ripptaimeks, lehed aga lõikeroheliseks.
Suvel kasvab ümaralehine pellea kenasti kütmata toas, talvel sobib talle 15-18° õhusoojus. Valgust vajab pellea palju, vaid kevadel ning suvel tuleb teda kaitsta otseste keskpäe-vaste päikesekiirte eest. Kastmine sõltub eelkõige õhutemperatuurist - kui muld hakkab pealt kuivama, tuleb kasta, mitte varem!
Istutamiseks sobib enam-vähem neutraalne mullasegu kompostmullast, lehemullast, freesturbast ja jämedast liivast (2:2:2:1). Poti põhja tuleb panna korralik drenaazhikiht.
Kõiki nimetatud sõnajalgu on lihtne väetada mõne sõnajalgadele mõeldud vedelväetisega. Lillepoest ostetud sõnajalad, mis kasvavad kiiresti kuivavas ja sagedast väetamist vajavas freesturbas, on soovitav sobivasse kasvusegusse ümber istutada.